2012 - totaalne skip

Aknast välja vaadates selgub, et päike on tõusnud. Elan. Silmale ei jää märkamatuks see hirmere sädelus, mis sinkjalt lumelt paistab. Viimati, kui oma väikese logiraamatu avasain, oli aasta 2011. Uskumatu, kuidas terve aasta olen suutnud siit eemal olla. Samas on see täiesti mõistetav. Kogu aeg on lihtsalt nii tihedalt sisustatud oma raja maasse trampimisega, et ei saanud kohe kuidagi siia oma nina veetud.
Aga kuhu ma oma raja siis trampisin?
Kevadel otsustasin taas tööle minna, sest stipp pole ju mingisugune raha. Sattusin siis pooljuhuslikult vestlema  noormehega, kes tõmbas mu ärisse, millest nüüd hoian kümne küünega kinni. Paari nädala tööga selgus, et ülemuse ja minu töövõime ning maailmavaated on üpriski sarnased. Kuu lõpus asusin oma projektil müüki juhtima. Samal ajal hakkasin ka kõrvalprojektil töötama. Läks veel mõni uskumatult lahe kuu mööda ning olin mõlema projekti juht. Värbasin uusi töötajaid ning koolitasin neid. Värbasin ka palju oma sõpru ja tuttavaid, sest nägin, et see on töö, mille eest saab ka väärilist palka. Kätte jõudis kuldne september. Pärandasin oma projektid Maidule ning asusin üht elu parimat kogemust endale ette valmistama. Koolitasin välja telefonimüügitiimi ning mõtlesin välja motivatsiooniplaani. Pidasin ülemusega palju öiseid koosolekuid ning kirjutasime mitu kaustiku täit ideid ja mõtteid kokku. Oktoobrist lükkasime selle hullult hirmutava ja vastutusrikka projekti käima. Asusin elektrit müüma. 2 ja pool kuud sai risti, viletsust, higi, pisaraid, närvivapustusi, vihahoogusid ja loomulikult ka rõõmu, uhkust, austust ning õnnelikke nägusid nähtud. See projekt oli tõeliselt edukas. Kõik müüginumbrid, mida ootasime tõime ära ja töötajad olid ka väga õnnelikud. Suurepärane oli töötada eesmärgikindlate inimestega. Projekti parimad saatsime soojale maale ning võin uhkusega öelda, et parim töötulemus oli 126 lepingut tunniga. Mis pani lepingud sõlminud töötajal käed värisema ja dollari märgid silme ees hüplema. Detsembri lõpuks saime puhkama ning nüüd alustan vaikselt uut saladuslikku projekti ja usun, et sellest tuleb ukselt-uksele müügi imeline seiklus.
Nõnda töö vaimus on siis see 2012 möödunud. 2013 tuleb aga täis reise, armastust ja rekordilisi müüke.

Nonii.

Aina hõredamalt satun siia kirjutama. Elu teeb pidevalt keerdkäike ning nüüd siis tiksun mööda ilma vaba mehena ringi. Kahju muidugi, aga elame siis üle. Jätkan siis teisel tööõpetuse aastal ja püüan veel parem olla kui varem. Paremuse poole ju pürgime kõik. Pingete maandamiseks mõtlen uusi ehistöö alaseid vidinaid ja lahendusi välja.
Hm. Jälle tunnen ennast kookonisse sulgunult. Väljaronida ka ei oska, ega taha. Siin on turvalisem ja rahulikum. Keegi ei pääse mulle ligi ning jään terveks. Tean, et igavesti siin peidus olla ei saa, aga küll tuleb aeg, kui välja ronin - terve ja tugevana.

Minu suvi 2010

Vot vot

Hahaa. Lammutame Kika juures köögi seinalt krohvi. Jube lõbus on. Ma näen välja nagu see twilighti extra heleda nahaga Edward. Kõik see tolm on naha peal. Lisaks on juuksed väga hallid. Õhtul kukub lagi kah alla :P

Nonii

Pisike paus vahele jäänud. Minu puhul isegi võib seda pisikeseks pidada. Nagu Raivo nõuab, nii peab ka saama. Uus postitus seega.

Mis vahepeal toimunud siis on?
Vahetasin edukalt eriala ja jätkan sügisest tööõpetuse õpetajaks õppides. Mul isegi veab, sest see üpris universaalne ala. Töötuks ikka ei jää. Sain isegi ühikasse koha ehk kolisin 2 tänavat koolile lähemale. Ootan juba vaikselt septembrit, sest uus ja huvitav ootab ees. Muide, kui eksmatrikulatsiooni avaldust täitmas käisin, öeldi mulle, et tööõpetuse osakond kolib üle ühikasse. Seega hommikumantlis ja kohvitassiga loengusse minek pole võimatu. Saab lõbus olema.

Lisaks käisin Raivo eeskujul rattaga tuiamas. Nimelt korraldasime Maidu ja Kikaga väikese rattamatka, mille pikkus oli lõpptulemusena 110 km. Käisime siis Viljandis, Uusnas ja veeresime Kolga-Jaanis. Igatahes 2 päevase matka kohta oli üpris fun. Öösel mööda ülisiledat Kolga-Jaani - Põltsamaa maanteed sõita on naq megamõnna. Igatahes järgmisel aastal pikem maa ja rohkem aega.

Magtaratturid 2010 sõitsid päris normilt. Mul oli rõõm sõita vana vene meestekaga. Retro ride :P

Varsti uus post!

Hoidkem kõva!

Üle ülipika aja

Möödunud on vist peaaegu aasta. Või pisut vähem. Igatahes otsustasin taas pisut kirjutada. Eelmises postituses oleva maailma sees pole kah enam rahu. Eks ole kõik aega mööda muutuv. Bioloogiaõpingud on soku vajunud ja mõttes on eriala vahetus. Jube keeruline värk igatahes. Tahaks nagu õppida midagi mis ei lähe p..., aga ei tule vist midagi välja. Igatahes kaalun kolme ala: geoökoloogia, veemajandus ja tööõpetus. Kõik täiesti erinevad. Midagi pean igatahes valima.
Pooleli haridusteed jätta ei saa. Kõige hullem on asja juures see, et kodustele minu eriala vahetamise idee eriti ei istu.

Jaan oli lahe!!! Raivoga kusagil pisikeses külas karaoket laulmas (Y)!!!
Igatahes sai nalja.

Hm. Nädal aega Tallinnas. Kalevi võimlemispeol. oi igav on. Netis kah midagi teha pole ja niisama süüa ja magada kah ei viici. tuttavad kah kõik oma maakodudes. IGAV!!!

Vähemalt päike paistab!!!

Maailma algus

Alustan oma blogi päris algusest. Nimelt olen ma loonud enda ümber sellise pisikese mulli kujulise maailma kus elan mina, minu kujutlusvõime ja üks liblikas. Tean, et see tundub totter, kuid just see maailm on minu peidupaik ning koht kus tunnen end kõige turvalisemalt. Selle koha loomiseks kautasin ma enda kujutlusvõimet.
Kujutage ette, et te olete rohelusest tulvil aasal ning päike paistab pehmelt paitades üle aasa sinises taevas all olevale metsatukale. Eemalt kostab lindude sädinat ning rohutirtsude sirinat.
Te kõnnite selles hommikusest kastest märjas põlvedeni ulatuvas rohus ning näete kedagi, kes on kauneim kogu maailmas. Te hiilite vaikselt talle ligi ning paitate teda. Ta ei karda teid, sest see olend teab, et ta on teie mõttemaailma looming. Te astute edasi ning jõuate metsa äärde, kus on maapind punetamas maasikatest. Te sööte ning muutute ühtäkki putuka suuruseks. Te oskate putukate keelt ning õpite tundma nende kultuuri, elu ja saate aimu nende igapäevastest probleemidest.
Samasuguse putukana tunnen end selles suures maailmas, kus iga suvaline isik võib mu jalge alla sõkkuda ning laiaks litsuda. Nüüd annab putukate kuningas teile piisa positiivsust ning liblikas, kes teile nii väga meeldis kingib teile pudeli võlujoogiga. See võlujook teeb teid taas suureks ning te astute maailmale, mis asub väljaspool seda pisikest kuplit, püstipäi vastu.
võitlete enda seisukohtade eest ning kannata oma südames seda liblikat, kes korra teie elu ilusamaks tegi.

Edu selle maailma vallutamisel.