Aina hõredamalt satun siia kirjutama. Elu teeb pidevalt keerdkäike ning nüüd siis tiksun mööda ilma vaba mehena ringi. Kahju muidugi, aga elame siis üle. Jätkan siis teisel tööõpetuse aastal ja püüan veel parem olla kui varem. Paremuse poole ju pürgime kõik. Pingete maandamiseks mõtlen uusi ehistöö alaseid vidinaid ja lahendusi välja.
Hm. Jälle tunnen ennast kookonisse sulgunult. Väljaronida ka ei oska, ega taha. Siin on turvalisem ja rahulikum. Keegi ei pääse mulle ligi ning jään terveks. Tean, et igavesti siin peidus olla ei saa, aga küll tuleb aeg, kui välja ronin - terve ja tugevana.
No comments:
Post a Comment